Ealli Áđat
Doppe 
Gos Orun

Digaštallan-jearaldagat

1. Man ollu olbmot orrot din riikkas? Gii lea rehkenasttán dán logu? Movt dat dahkko? Čađahit go din eiseválddit olmmošlohkamiid? Dá lea doaibma mas ovtta guovllu buot olbmot lohkkojuvvojit virggálaš atnui. Dahkko go dát álo vai dušše muhtomin? Man dávjá čađahuvvo olmmošlohkan? Máid dát logut muitalit?
   
   
2. Man ollu olbmot ásset din gávpogis dahje gilis? Gos dáid dieđuid gávdnabehtet? Mearkkaša go dat maidege man ollu olbmot ásset báikkálaš servodagas? Mearkkaša go dat maidege doppe gos dii orrubehtet?
   
   
3. Lea go din guovllu ássiidlohku lassánan vai njiedjan maŋemus 50 jagis? Dieđát go manne nu lea?
   
   
4. Mii lea din guovllu ássiid gaskamearálaš ahki? Leat go eambbo boares olbmot go nuorra olbmot? Leat go ollu smávvamánná-bearrašat din gávpogis dahje gilis?
   
   
5. Orrot go áhkut ja ádját bearrašiin vai orrot go boarrásiid siiddas?
   
   
6. Movt olbmot háhket birgejumi doppe gos dii orrubehtet? Leat go din guovllus dievva eanadoallit, industriijabargit, gávpeolbmát- ja -nissonat, dutkit ja akademihkkarat? Barget go olbmot ruovttus vai eará báikkis?
   
   
7. Váikkuha go eanadat olbmuid birgenláhkái? Váikkuhit go čázit, mearra, jogat, várit, ruvkkit dahje industriija olbmuid birgenláhkái?
   
   
8. Orrubehtet go dii luopmogilis mas luopmodoaimmat fuolahit ekonomiija?
   
   
9. Lea go din guovllus dahje dieppe lahka universitehta, gos nuorat sáhttet viežžat oahpu iešguđet fidnuide?
   
   
10. Movt din guovllu olbmot golahit astoáiggiset? Joavdodoaimmat, astoáigeberoštumit?
    
    
11. Movt lea dearvvašvuođa-fuolla din guovllus? Oažžubehtet go dii boahkuid dávddaid vuostá, dovddat go ovttage dain dávddain? Gávdno go buohcciviessu lahkosis? Mii dáhpáhuvvá jus lihkohisvuohta deaivida? Leat go vákšon movt don láhttet go juoga dáhpáhuvvá? Leat go leamaš buohcciviesus? Movt lea buoremus dearvvašvuođa-fuolla lágiduvvon?
    
    
12. Makkár eallit ja šattut gávdnojit din guovllu luonddus? Leat go din guovllus eallit mat leat nálihuvvame? Movt daid gáhttejit?
    
    
13. Jus mii galggašeimmet geahčadit din guovllu olbmuid, šattuid ja elliid, makkár fievrruin mii de jođášeimmet? Livččiimet go vázzán, sihkkelasttán, vuodján biillain, bussiin, eatnanvuolás-togáin vai togain?
    
    
14. Leat go din báikkis astoáigesajiid mánáide, main leat lágiduvvon guoimmuhan-doaimmat? Muitalehket midjiide daid birra. Maidda doaimmaide liikobehtet buoremusat?
    
    
15. Makkár stohkosiid mánát stohket din báikkis? Leat go dis almmolaš gárddit gos stoahkabehtet dáid stohkosiid? Makkár stohkosiid stoahkabehtet skuvllas? Lea go dis valáštallan-beaivi skuvlajagi loahpas? Leat go dis gilvvohallamat dan beaivvi? Finadehket KIDLINK Yesterday and Today Popular Games- prošeavttas (bivnnot stohkosat odne ja ihttin) ja geahča makkár stohkosiid mánát stohket miehtá máilmmi.
16. Makkár biepmu sáhttet du fierpmádat-ustibat gártat borrat go mii finadit din gilis ja humadit din gili olbmuiguin? Gávdnojit go báikkálaš biebmoráhkadan-neavvagat mat leat bivnnuhat?
    Juogadehket juo minguin daid neavvagiid: Guovlalehket Multicultural Recipe Book siiddus (máŋggakultuvrralaš biebmoráhkadan-neavagirji), man KIDLINK-mánát leat ráhkadan.
    
    
17. W17. Makkár bassebeivviid basuhit din riikka olbmot čakčamánus ja golggotmánus? Movt daid basuhit? Vázzet go olbmot ráiddus? Borrabehtet go erenoamᚠborramušaid dáid bassebeivviid? Atnibehtet go erenoamᚠbiktasiid? Finadehket KIDLINK Multicultural Calendar-siiddus (máŋggakultuvrralaš kalenddar).
    
    
18. Makkár dábálaš dajaldagaid din livččii gussiide vuogas oahppat? KIDLINK mánát liikojit oahpahit guhtet guimmiidasaset iežaset gielaid sániid ja dajaldagaid:
    • Diccionario virtual en espańol
    • Let's Practice! [Vamos Praticar!]
    • Celebrating Our Diversity
      
      

Doaimmat

1. Máid din joavkku ohppiid váhnemat barget? Movt dan sáhttibehtet gávnnahit? Luohkká čađaha jurddariđu gávnnahit vugiid movt dáid dieđuid sáhttá gávdnat. Juogadehket dán min joavkkuin ja buohtastahttet bohtosiid min prošeavtta bohtosiiguin. Manne doaivubehtet leat erohusaid? Maid dat muitala didjiide din gávpoga dahje gili birra?
   
   
2. Ohcet Responsdatabases válljejit go din guovllu mánát dakkár bargguid maid doppe gávdnabehtet.
   
   
3. T3. Hupmet etniin, áhčiin, fulkkiiguin, ránnjáiguin ja ustibiiguin ja čohkkejehket erenoamᚠbiebmoráhkadan-neavvagiid mat gullet din guvlui. Ráhkadehket biebmoráhkadan-neavagirjji juogadan dihte daid eará klássaiguin ja min prošeakta-oasseváldiiguin.
   
   
4. Plánejehket "riikkaidgaskasaš mállásiid" mat galget dollojuvvot dán fierpmádat-prošeavtta loahpas. Čohkkejehket biebmoráhkadan-neavvagiid min prošeavtta oasseváldiin ja bidjet daid maid mielde guossohanlistui. Ráhkadehket dasto joavkkuid plánen dihte lágideami.
   
   
   • Plánenjoavku - (das lea mielde din klássajođiheaddji) mearrida goas ja gos mállásat dollojuvvojit, geat galget leat mielde, ja ráhkada eará joavkkuid mat galget juohkit ovddasvástádusa. Gávdná eaktodáhtolaš váhnemiid geat sáhttet sin veahkehit mállásiiguin.
     
   • Čiŋahanjoavku - ráhkkanahttá beavde- ja latnjačiŋaid
     
   • "Bierggastanjoavku" - lágida lanja, bevddiid jna.
   • Borramušjoavku - goziha ahte guossohanlistui bohtet iešguđetlágan borramušat, ja oččoda eaktodáhtolaš ohppiid ráhkadit borramušaid neavvagiid mielde.
   • Guoimmuhanjoavku - pláne riikkaidgaskasaš stohkosiid, "árvidanstohkosiid" ja musihka eahkedii.
   • Máinnustanjoavku - ráhkada bovdehusaid mállásiidda, plakáhtaid, lágida govaid jna.
   • Guorahallanjoavku- veahkeha klássaustibiid gávdnat veahkkeomiid válljejuvvon riikii go galget plánet musihka, borramuša ja guoimmuheami.
   • Čorgenjoavku - veahkeha čorget go mállásat nohket.
     
     
5. Ráhkadehket "mátkegihppaga" iežadet báikái. Čállet makkár šattut ja eallit doppe orrot. Lea go elliidgárdi lahkosis, dahje akvarium? Gávdnet govaid bláđiin, dahje sárgot ieža govaid. Geavahehket čállosiid lassin fierpmádat-gálduide čohkken dihte ovttaskas dieđuid din mátkegihppaga báikkiid birra.
   
   
6. Ráhkadehket dioráma (unna golmmadimenšonálat čájáhaga gássažis) mas čájehehket dan oasi din báikkis masa liikobehtet buoremusat.
   
   
7. Ráhkadehket diehtotávvala erenoamᚠolbmuid dahje báikkiid birra din gávpogis dahje riikkas.
   
   
8. Ráhkadehket sátnegirjji mas leat deaŧalaš dajaldagat ja dadjanvuogit sidjiide geat eai huma din giela. Bidjet maid govaid veahkkin muitit sániid buorebut.
   
   
9. Čállet humaheaddji reivve mii movttiidahttá din fierpmádat-ustibiid finadit din gávpogis. Muitet fal deattuhit iežadet cealkámušaid ovttaskas dieđuiguin.
   
   
10. Deaivvadehket iežadet fierpmádat-ustibiiguin IRC :s ja lágidehket "Oahpa ođđa giela beaivvi". Geahččalehket oahppat eará giela dajaldagaid ja dadjanvugiid.
    
    
11. Din leat bivdán árvalit ođđa bargguid din guovllus. Makkár bargguid doaivubehtet sáhtášii ásahit? Manne? Movt plánešeiddet daid ollašuhtit? Ráhkadehket "Veahkki dárbbašuvvo" - siiddu din guovllu aviisii masa čállibehtet dáid ođđa bargo-čilgehusaid.
    
    
12. Plánejehket máŋggakultuvrralaš valáštallan-beaivvi ja ohppet ođđa valáštallama mii lea eará riikkas go du iežat.