1 ja 2. vahkku

Bures! Bures boahtin "Gos Mun Orun?" prošektii. Ovdal go álggahit dáid digaštallamiid, de galggašeimmet geahčadit geat min globála klássas leat. Sáddebehket oahppis oahppái "geat leat skuvllas-báhpira" ja čállet dasa nama ja globála čujuhusa. Ándagassii? It dieđe iežat globála čujuhusa? Hmmm.... dan gal dáidit mii buohkat dárbbašit diehtit jus dette láhppot seavdnjadasas! Gii dan diehtá...

Min online servodaga suohttaseamos ᚚi lea ahte mii boahtit iešguđet guovlluin máilmmis. Searvva don ge go mii dan boahttevaš guovtti vahkkus gávdnat guhtet guimmiideamet kárttas ja humadit iežamet ruovttubáikkiid birra, vázzit skuvlla ja suohtastallat juohke beaivvi. Mii geahččalit fuomášit movt olbmot váikkuhit eatnamiid ja movt eatnamat fas váikkuhit olbmuid.

Dás gávnnat ollu jearaldagaid maid vástidit. Ále fal vajálduhtte jearrat iežat online ustibiin jearaldagaid maid háliidivččet diehtit. Ná olmmoš oainnát oahppá, namalassii go jearrá.

Digaštallan - jearaldagat

1. Muital iežat klássa dahje joavkku birra sidjiide geat oassálastet dán prošeavttas. Namut maid skuvlla dahje joavkku nama, galle oahppi leat, iežadet gili dahje gávpoga ja riikka. Gávnnahehket din govdodat- ja guhkkodatcehkiid ja maiddái Greenwich gaskaáiggi (GMT) faktoriid. Gávdnojit veahkkeoamit dasa min Veahkkeomiid siiddus.
   
   
2. Dus ja du ustibiin ii leat ovttalágan persovnnalašvuohta. Makkár ovttaláganvuođat ja erohusat leat dis? Doaivvut go ahte du hábmejit du ruovttubáiki, du biras, du riika, musihkka ja dat mii lea bivnnut? Mii hábme du ja du ustibiid nu go dii lehpet? Leat go du ustibat mielde hábmemis du? Váikkuhit go du ovdagovat du?
   
   
3. Doaivvut go ahte báikkiin lea persovnnalašvuohta? Movt don govvidivččet iežat orrunbáikki dan persovnnalašvuođa mielde?
   
   
4. Goas olbmot vuohččan ássagohte dan guovllus gos don orut? Dieđát go geat sii ledje, manne sii bohte ja movt sii ásahedje du ássanguovllu?
   
   
5. Govvit makkár du guovlu lea oaidnit. Makkár eana lea? Leat go várit vai orut go duolba eatnamis? Lea go du gilli dahje gávpot huksejuvvon johka-/eatnogáddái? Lea go dieppe galmmas vai liekkas? Leat go dis njeallje jahkodaga? Leat go stuora erohusat das man guhká beaivečuovga bistá iešguđet jahkodagain?
   
   
6. Doaivvut go ahte olbmot miehtá máilmmi huksejit ruovttuid ovttaládje? Jus it, makkár erohusaid doaivvut gávdnot? Makkár huksenávdnasiiguin leat huksen ruovttuid du ruovttubáikkis?
   
   
7. Guđe latnjii liikot buoremusat din viesus? Govvit midjiide dan lanja.
   
   
8. Movt báikki eatnamat ja ráhkadusat váikkuhit daid olbmuid geat orrot doppe?
   
   
9. Váikkuha go dat, galle diimmu beaivečuovga bistá, min astoáiggedoaimmaid? Movt dat váikkuha du?
   
   
10. Olbmot sáhttet hábmet eatnamiid. Doaivvut go ahte eatnamat maid sáhttet hábmet olbmuid? Movt dan doaivvut dáhpáhuvvat?
    
    
11. Movt olbmot rievdadit birraseaset heivehan dihte dan iežaset dárbbuide?
    
    
12. Gilvá go du gávpot dahje riika buot borramuša maid dárbbašehpet vai oastibehtet go biepmu olgoriikkas?
    
    
13. Lea go du riika dehálaš borramušfievrredeaddji eará riikii?
    
    
14. Leat go du guovllus dovddus mihtilmas eatnamat? Govvit daid ja muital movt dat váikkuhit du orrunbáikki persovnnalašvuođa. Geahča Kidlink stohkosa dovddus eanadagaid birra.
    
    
15. Gávdnojit go du riikkas vulkánat, goržžit, jiehkit, šloahtat, várit dahje sáttoábit? Govvit daid midjiide.
    
    
16. Vuhtto go du ruovttubáikki huksenmálliin makkár temperatuvrrat dahje eanadagat du guovllus leat. Makkár ávdnasiiguin huksejit viesuid doppe gos don orut? Manne juste dat ávdnasat adnojuvvojit eaige eará ávdnasat?
    
    
17. Váikkuha go eanadat johtolaga du guovllus? Makkár fievrrut dis leat?
    
    
18. Leat go miellagiddevaš historjjálaš báikkit lahka du ruovttu? Govvit daid ja muital manne dat leat dehálaččat du guovllu historjái.
    
    
19. Leat go du guovllus beakkán olbmot? Muital geat sii leat ja manne olbmot atnet sin árvvus. Geat du ovdagovat leat?
    Maid mearkkaša leat ovdagovvan?Geahča movt eará Kidlink mánát leat govvidan iežaset ovdagovaid. (Spánskkagillii - Mi Heroe)
    
    
20. Lea go du gilis asttoáige- dahje luopmobáiki mii lea miellagiddevaš? Movt dat váikkuha du gili ekonomiija?
    
    
21. D21. Leat go dis dávvirvuorkkát dahje eará čájáhusat olbmuide nugo akvarium? Makkár dávvirvuorkkát dis leat? Jus dis lea akvarium, makkár eallit doppe gávdnojit?
    
    
22. Maid du ruovttubáikkis sáhttá oaidnit, gullat dahje haksit?
    
    
23. Masa liikot buoremusat iežat guovllus?
    
    

Doaimmat

1. Barget oahpaheddjiin ja juhket klássa joavkkuide ja gávdnet din báikki govdodat- ja guhkkodatcehkiid. Muhtumat atnet atlasiid ja kárttaid, ja earát fas atnet elektrovnnalaš mediaid dán bargui. Buohtastahttet bohtosiid. Leatgo ovtta sullii? Goappá doaivvut leat eambbo dárkilin? Geat gávdne koordináhtaid jođáneappot, dat geat atne bábergálduid vai dat geat atne digitála gálduid? Bija mearkka kártii vai oainnat gokko du online ustibat orrot.
   
   
2. Čállet juohke beaivvi dán guovtti vahkkus makkár temperatuvrrat dieppe leat, ja maiddái beaivváža badjáneami ja luoitádeami. Buohtastahttet bohtosiid min prošaevtta eará joavkkuid bohtosiiguin.
   
   
3. Joavkkus dahje okto čále govvideaddji stiilla erenoamᚠbáikki birra mii dutnje lea mávssolaš. Muital fal manne báiki lea dehálaš dutnje. Go čálát, liste báikki sierranas iešvuođaid go anát adjektiivvaid, substantiivvaid ja vearbbaid govvidan dihte maid doppe oaidná, gullá ja haksá. Soaitá leat vuogas váldit báhpira ja penna ja mannat dan báikái vai buorebut sáhtát ovdanbuktit jurdagiiddát.
   
   
4. Čále stiilla báikki birra gosa leat mátkkoštan dahje báikki birra gosa olbmot eanemusat mátkkoštit. Manne doaivvut ahte dohko johtet? Guđe báikkis don liikot buoremusat finadit? Jurddaš dán báikki erenoamášvuođaid birra ja čále daid birra iežat stiillas.
   
   
5. Plánejehket fierbmesiiddu dahje čájáhustávvála iežat oahpaheddjiin din skuvlla, gili dahje gávpoga birra.
   
   
6. Kárttaiguin beassat čájehit dieđuid juoga man birra. Sáhtášit ráhkadit kártta máilmmis mii čájeha máilmmeosiid ja riikkaid. Sáhtášit maid ráhkadit kártta iežat gilis, skuvllas ja vaikko iežat lanjas! Ráhkat kártta iežat guovllus dán prošektii. Bija mielde guorahallamiid go ráhkadat kártta ja liste iežat gálduid. Ovdanbuvtte iežat kártta klássii. Ivdne dahje ane seavdnjadit ivnni čájehit dáid:
   
   • eanadagaid
   • šattuid
   • dálkki
   • geainnuid, ruovdemáđiijaid, máđiijaif
   • dehálaš viesuid dahje báikemearkkaid
     
     
7. Ráhkadehket áigesázu iežadet online ustibiiguin ja čájehehket din riikkaid dehálaš dáhpáhusaid. Válljejehket unnimusat 4 dehálaš ᚚi mat dáhpáhuvve ja bidjet daid sáhcui. Válljejehket ovtta dáhpáhusa mii lea nu dološ go sáhttá, ovtta dahje guokte dehálaš dáhpáhusa ja ovtta dahje guokte ođđa áiggi dáhpáhusa.
   
   
8. Mannet KidSpace:i ja ohcet persovnnalaš báikkiid maid eará mánát leat ráhkadan. Buohtastahttet daid iežadet erenoamᚠbáikkiiguin.