"Gussaguo oheaddji gusaidisguin"
sárgon Sudait Makwana (14), India, 2001

Doložiid muittašit

Lea roastilis unifoarbma. Leat go dus dološ govat iežat fulkkiin? Váldde daid mielde skuvlii ja čájet daid iežat klássii. Dán bihtás mii máhccat dološáigái ja geahččalit govahallat movt min fuolkkit elle 100 jagi dás ovdal. Jurddaš gii du boarraseamos fuolki lea eatni- ja áhčibealde. Soaitá leat du áhkku dahje du áddjá. Vai lea go ipmi dahje máhka? Orrot go sii lahka du? Sáhtát go finadit sin guossis dahje sáddet sidjiide reivve? Viečča čállinbáhpira ja bliántta.... Mii sávvat dus lea vejolašvuohta humadit du boarraseamos fulkkiiguin daid vahkkuid go bargat dáinna bihtáin. Mii háliidit ahte don galggat sis jearrat movt sin eallin lei bajásšattadettiin.

Digaštallan -jearaldagat

Geat leat du boarraseamos fuolkkit eatnibealde ja áhčibealde? Gos sii orrot? Sáhtát go sin oažžut ságaide, boastta bokte, e-boastta bokte dahje telefovnna bokte? Muital midjiide daid olbmuid birra. Gos sii riegádedje? Makkár giela sii hupmet?
Jeara dáin fulkkiin makkár sin ássanbáiki lei go sii ledje du agis. Juogat daid govvádusaid minguin buohkaiguin. Jus ii leat fuolki gii muitá makkár eallin lei máŋga jagi dás ovdal, de soitet leat earát báikkálaš servodagas geat sáhttet muitalit makkár eallin lei dološ áiggi.
Man ollu olbmot orro du guovllus 50-100 jagi dás ovdal? Bivdde fulkkiidat dahje girjerájusbargi veahkehit du gávdnat dáid dieđuid. Finat dán fierbmesiiddus Riikkat listejuvvon ássiidlogu mielde. Doppe gávnnat dieđuid dan birra movt ássiidlohku lea lassánan riikkain miehtá máilmmi. Movt du riikkas lea ássiidlohku lassánan 1950 rájes? Finat dán siiddus - Álbmotpyramiidat - ja geahča gráfaid mat čájehit movt ássiidlohku lea lassánan 1997:s ja movt dan einnostit lassánit jagiid 2025:s ja 2050:s.
Gávnna govaid girjjiin dahje bearraša govvagirjjiin mat čájehit makkár guovlu lei 50-100 jagi dás ovdal. Movt lea guovlu rievdan? Makkár viesut gávdnojit dál, mat eai gávdnon ovdal? Liikot go rievdadusaide?
Makkár historjjálaš dáhpáhusat dáhpáhuvve du guovllus ja muđui máimmis čuođi jagi áigi? Movt dát dáhpáhusat leat váikkuhan du eallimii? Leat go du riikkas deaŧalaš dáhpáhusat mat leat "beaggán miehtá máilmmi"?
Makkár dáhpáhusat, nugo dulvi, nealgi dahje soahti, hábmejedje du guovllu historjjá? Makkár olbmot doibme jođiheaddjin heahteáiggis? Movt sii veahkehedje hábmet du riikka olbmuid eallimiid?
Finat KIDFORUM-fáttás "Mu ustibat" ja veahket čohkket dieđuid erenoamáš olbmuid birra geat leat veahkehan hábmet min riikkaid nu ahte dat leat šaddan dakkárin go leat dál.
Makkár barggut gávdnojedje du guovllus 50 jagi dás ovdal? Bivdde iežat fulkkiid govvidit muhtun bargguid. Makkár ođđa teknologiija lea ovdánahttojuvvon maŋemus áiggiid, mii ii gávdnon dalle go du boarraseamos fuolkkit ohce bargguid?
Bivdde iežat eatni, áhči dahje boarraset fuolkki govvidit makkár dábálaš skuvlabeaivi lei go sii ledje nuorat. Mainna lágiin lea sin skuvlabeaivi earalágan go du skuvlabeaivi? Goappalágan skuvlabeaivái don liikošit?
Makkár veahkkeneavvut eai gávdnon ruovttuin dalle go du áhkut ja ádját ledje nuorat, maidda dál leat nu hárjánan ahte eat oba birgeše ge daid haga? Movt sii birgejedje daid haga? Makkár eará veahkkeneavvuid/teknihkaid sii atne?
Jeara iežat váhnemiin dahje áhkuin ja ádjáin muitet go sii goas tv ja radio bohte? Movt dat rievdadedje sin eallimiid? Movt doaivvut sii elle dieid fuomášumiid haga? Juogat iežat jurdagiid dan birra iežat fierpmádat-ustibiiguin.
Mainna lágiin leat biktasat maid du áhkut ja ádját atne nuorran earaláganat go dat biktasat maid don anát dál? Leat go vuoktamállet ovttaláganat?
Lea go musihkka rievdan dan maŋemus 50 jagis? Makkár musihkka ii gávdnon go du áhkut ja ádját ledje nuorat?
Movt lea ruđaid árvu rievdan du riikkas dán maŋemus 50 jagis? Man ollu mávssii sáddet reivve boastta mielde guoktelogi jagi dás ovdal? Man ollu máksá dál? Man ollu mávssii du áhkkui oastit láibbi 25 jagi dás ovdal? Man ollu máksá láibi dál?
Klássalatnja-doaimmat

Čále reivve fuolkái gii elii áigá dolin. Muital sutnje movt guovlu lea rievdan áiggiid mielde. Jus lea vejolaš, govvit makkárat dat báiki dahje báikkit gos du fuolki orui leat dál.
Fina fierbmesiiddus mii čájeha Riikkaid listejuvvon ássiidlogu mielde ja ráhkat gráfa du guovllu ássiidlogu lassáneamis 1950 rájes. Čále dan gráfa analysa. Máid čájehit logut? Movt dát lea váikkuhan du riikii? Digaštala makkár rievdadusaid dát leat buktán gávpogiidda ja birrasii.
Ráhkat girjjáža masa čuohpat govaid du guovllu dološ viesuin ja dološ ráhkadusain, ja maiddái govaid ođđa viesuin ja ođđa ráhkadusain. Čuohpa maid govaid boares bivttaskatalogas ja govaid ođđaset bivttasmálliin. Čájet dološ ja dán áigásaš vuoktamálliid. Tevdne ieš govaid jus it gávnna bláđiin.
Ráhkat áigesázu ja čájet dan maŋemus 100 jagi luonddudáhpáhusaid mat leat váikkuhan du guvlui, nu go goikkádat, dulvi dahje eanandoarggáhus, jna.
Ráhkat áigesázu ja čájet maŋemus 100 jagi historjjálaš dáhpáhusaid mat leat rievdadan historjjá doppe gos don orut. Maid doaivvut dáhpáhuvvat áigesázu boahttevaš čuođi jagis?
Ráhkat iežat sohkii áigesázu ja čájet iežat lagamus soga deaŧalaš dáhpáhusaid.
Geahččal čoaggit smávvaruđa (mas lea vuolimus árvu) juohke jagis dan rájes go don riegádit. Čále juohke ruđa vuollai iežat eallima deaŧalaš dáhpáhusa. Sáhttá leat du riegádus, go ohppet vázzit, go dadjet iežat vuosttaš sáni, go álget skuvlii, go ohppet sihkkelastit jna.
Jus lea vejolaš, de vuolgge iežat bearrašiin finadit báikkis gos du máttut leat orron, girkogárddis gosa fuolkkit leat hávdáduvvon dahje viesus gos don leat okte orron. Váldde mielde govvenapparáhta ja čájet govaid iežat klássa-ustibiidda.
Ovdalaš áiggi, ovdal go buohkat besse vázzit skuvlla ja oahppat lohkat ja čállit, de fertejedje leat galbbat maid loguheamit ipmirdedje. Bivttasgoarru fertii atnit uvssas galbba mii čájehii nálu ja árppu. Vállje fidnu mii dán áigge gávdno ja tevdne galbba mii čájeha dan fidnu.
Ráhkat galbba iežat sohkii mas leat symbolat mat leat mávssolaččat du soga olbmuide ja dan báikái gos orrot. Čilge oanehaččat galbba symbolaid ja manne daid válljejit.