Gova lea dahkan Doina, Románias.

Eatnama, Meara vai Áimmu bokte

Gii-lean-mun? : Mii-lea mu-duogáš? - 2 lekšuvdna
| Gii-lean-mun? váldosiidu | Prográmma ollislaččat | Oahpaheaddji modulaid fállu | Bargobadji |

 

Bures oahppit!

Go guorahallagohtet iežat soga historjjá, fuobmájit go ahte sii eai boađe dan riikkas gos don dál orut? Muhtomin bearrašat fárrejit eará riikkaide persovnnalaš sivain ja eaktodáhtolaččat. Muhtomin orrot olbmot eará riikkain báhtareaddjin. Dán bihtás mii guorahallat mii lea du soga álgo-ruovtturiika, ja manne sii soitet fárren eará báikái dahje válljen bissut doppe gos leat.

Digaštallan - jearaldagat

  1. Manne doaivvut ahte olbmot fárrejit eará riikii dahje eará máilmmeoassái? Čále daid sivaid maid fuobmát listui ja čále vel historjjálaš ovdamearkkaid. Juogat dáid minguin listserv:s.
  2. Mii oažžu olbmuid guođđit riikkaset ja fárret eará riikii?
  3. Mii oažžu olbmuid bissut riikkasteaset?
  4. Geahča máilmmekártta ja gávnna muhtun sajiid gos olbmot guđđet ruovttubáikkiideaset. Guđe riikkas du máttut bohtet? Leat go dus fuolkkit mat leat guođđán iežaset álgo-ruovtturiikka? Manne sii fárrejedje?
  5. Doaivvut go ahte olmmoš šaddá váivahuvvat, rahčat ja oažžu váttisvuođaid go fárre eará riikii? Makkár ruovttuburiid du máttut soitet šaddan guođđit go fárrejedje?
  6. Jus dus leat máttut fárren eará riikii, guhte jagi dat dáhpáhuvai? Mii dáhpáhuvai máilmmis dan áiggi?
  7. Movt sii johte iežaset ođđa ruovtturiikii?
  8. Leat go goassege leamaš dan riikkas gos du máttut orro? Goas don doppe ledjet? Orrot go doppe? Govvit dan báikki midjiide listserv:s, ja bivdde eará ohppiid dahkat dan seamma.
  9. Jeara earáin min modulis gos sii háliidivčče orrut jus ieža beasaše válljet?
  10. Lea go bearrašii váttis doalahit iežas našuvnnalaš iedentitehta go fárre eará riikii? Leat go du skuvllas eará riikkaid ja kultuvrraid mánát? Atnet go sii dakkár biktasiid mat čájehit sin kultuvrra? Dohkkehit go eará oahppit sin?
  11. Movttiidahttet go din skuvlla ohppiid juogadit kultuvraárbbiset earáiguin? Mainna lágiin riggodahttá dat du ja du ustibiid go eará kultuvrraid mánát juogadit dinguin sin vieruid, ávvudemiid ja giela?
  12. Leat go goassege dovdan ahte du kultuvrra leat dulbmon dahje cielahan? Rievdá go du mielas du kultuvra dahje massá go iešvuođas go váldá alccesis eará kultuvrraid osiid? Juogat dáid jurdagiid eará ohppiiguin listserv:s ja jeara movt sin mielas lea.
  13. Lea go olbmuide álki gávdnat barggu go bohtet eará riikii?
  14. Makkár olgoriikka-lávlagiid dii lávlubehtet din riikkas, din riikka gillii? Ollu oahppit miehtá máilmmi máhttet lávlut lávlagiid "Frčre Jacques" ja "Alouette" vaikko eai leat ge fránskkagielagat.
Klássalatnja-doaimmat
  1. Juhket klássa joavkkuide ja gávnnahehket manne olbmot guđđet riikkaset, ja manne áigot bissut riikkaineaset. Ráhkadehket skovi mii čájeha sivaid maid lehpet gávnnahan ja heŋgejehket dan klássa-latnjii. Bidjet leavggaid máilmmekártii daidda riikkaide main ollu olbmot fárrejit eará riikkaide dán áiggi. Gávnnahehket guđiid riikkaide olbmot háliidit vuolgit go báhtarit.
  2. Lohket Lois Lowry Number the Stars mii lea muitalus dánskka olbmuid dáhtu birra veahkehit juvdálaččaid sihkarvuhtii. Loga USA eatnanvuolas- ruovdemáđiija birra ja buohtastahttet movt dánskka vuosttildanlihkadus veahkehii juvdálaččaid. Ruoŧagillii lea girjji namma den gyllene stjärnan. B Wahlström förlag, ISBN: 91-32-13091-0. Digaštallet girjji klássas ja maiddái eará klássaiguin modulis geat lohket girjji.
  3. Lohket Jostein Gaarder čállin muitalusa Kabalmysteriet.Dat lea muitalus 12 jahkásaš bártni birra, Hans, gii ozadettiin iežas eatni oahppá iežas duogáža ja boahtteáiggi birra.
  4. Lohket ja árvvoštallet Joseph Joffo čállin girjji, Un sac de billes, Girji lea guovtti vieljažaga birra geat 1941:s báhtareaba friddjavuhtii Parisas.
  5. Lohket Zlata's Diary ja fitnet dasto KIDLINK IRC:s geahččat go KIDLINK-oahppit ja Zlata leat ságastallan fierpmádagas. Šiehtadehket deaivvadit eará fierpmádat-ustibiiguin dán modula IRC-kanálas, ja digaštallet Zlata muosáhusaid.
  6. Guorahallet man oallugat din klássas leat fárren din guvlui eará gávpogis dahje eará riikkas. Jerret movt sin mielas olbmot vuostáiválde sin go bohte ođđa ruovttubáikái. Lei go álki sirdit ovtta báikkis nubbái? Ráhkadehket gráfa dain dieđuin maid gávdnabehtet. Juogadehket bohtosiid dán modula listserv:in.
  7. Láhtte ahte leat okta du máttuin gii lea fárren guhkás eará riikii. Čále reivve fulkkiide geat ain orrot "ruovttus" ja muital iežat mátkki birra. Makkár fievrruin johtet? Guhká ádjánit? Makkár váttuid ja rahčamušaid vásihit?
  8. Gávdnojit go du ruovttubáikkis bassebeaivvit, ávvudeamit dahje meassut mat čájehit iešguđetlágan olbmuid kultuvrraid, geat leat fárren du guvlui? Ráhkat listtu mas govvidat daid, ja máid sáhtát heŋget diehtotávvalii.
  9. Oahpa eará kultuvrra dánsuma, lávlaga dahje stohkosa ja oahpat dan fas klássa-ustibiidda.
  10. Barggadettiin sohkamuorain čohkke nu ollu dieđuid go vejolaš juohke fuolkki birra. Geahččal oažžut mielde šaddanbeivviid, šaddanbáikkiid, vihabeivviid, mánáid, sin šaddanbeivviid ja jápminbeivviid. Čále maid daid fulkkiid ođđa eamidiid/isidiid geat báhce leaskan/leaskaolmmájin dahje geat earránedje. Álgge iežat lagamus bearrašiin ja joatkke maŋosguvlui nu guhkás go gávnnat dieđuid. Dárbbašat váhnemiin ja eará boarraset fulkkiin ollu veahki.
  11. Šiehta deaivvadit ustibiiguin KIDLINK IRC:s ja humedehket iežadet sogaid birra. Don soaittát finadan dain báikkiin gos du sohka okte orui.

Oza: Avansert

Oza buot vástádusaid (registreremiid)
Oza dieđuid muhtima birra
(fertet registrerejuvvon vuoi beasat ohcat )
Veahkkeoamit

| Gii-lean-mun? váldosiidu | Prográmma ollislaččat | Oahpaheaddji modulaid fállu | Bargobadji |
Gii-lean-mun? prográmma sponsorat
Modula lea ráhkadan Patricia A. Weeg 
Websiiddu ođasta Odd de Presno. 31. august 2002
- Copyright ă 2002 Kidlink. All rights reserved