Vuoigatvuohta Leat Mun

Ovddit vahkku geahčadeimmet daid vuoigatvuođaid maid soahpamuš cealká dus galget leat. De ráhkadit iežat vuoigatvuohta listtu ja buohtastahttet dan guokte listtu.

Juohkehaš diehtá man erenoamáš don leat. Lea dehálaš sihkkarastit ahte dis buohkain, miehtá máilmmi, lea ilolaš, dearvvašlaš ja oadjebas mánnávuohta. Du eallima álggu rájes juo fertet don várjaluvvot buot bahás. Dát lea du váhnemiid ja ráđđehusa ovddasvástádus.

Go mánná riegáda, dat oažžu nama. Muhtun kultuvrrain ii addo namma njuolga maŋŋil riegádeami. Islándda mánát eai oaččo nama nu movt riegádit. Kiinnálaš váhnemat dávjá govvidit iežaset sávaldagaid mánáidasaset mánáid namain. Muhtun indiánat gehččet vuos njuoratmáná persovnnalašvuođa vai oidnet mii livččii vuogas namma. Namat rievddadit mánáid luonddu mielde.

Muhtomin go eatnit ožžot máná, de sii dihtet ahte eai sáhte albmaládje fuolahit máná, nu ahte sii addet máná adopšuvdnii. Sii diktet eará joavkku bajásgeassit sin máná, go sin mielas dat lea buoremus mánnái. Muhtun sajiin lea «rabas adopšuvdna» ja adopterejuvvon mánát besset diehtit geat sin biologalaš váhnemat leat ja besset galledit sin.

Digaštallan Jearaldagat

1. Dovddat go ahte olbmot dohkkehit du nu movt don leat? Atnet go skuvlla mánát árvvus du saji ja du vuoigatvuođa leat gii don leat? Hárdet go mánát sin geat leat «earálágánat»?
2. Liikot go oktiige nu unnán ahte du mielas eai galggaše dat leat doppe gos don? Lea go dat riekta? Dagahat go dan eará mánáid eallima váivin? Lea go dus vuoigatvuohta dan dahkat?
3. Mii lea du olles namma? Maid dat mearkkaša? Movt ja goas ožžot don dan nama? Ledje go dalle erenoamáš meanut ja ožžot go don erenoamáš skeaŋkkaid, mii lea vierrun du riikkas?
4. Liikot go iežat nammii? Makkár nama vállješit jus galggašit lonuhit nama? Lea go oktage goassege bilkidan du nama? Movt de lea go nu dahket?
5. Čále daid dieđuid máid dán prošeavtta eará oasseváldiid muitalit iežaset namaid birra. Jearat dain sin namaid birra. Leat go sin namat árbevirolaš namat sin riikkas?
6. Doaivvut go ahte bearašeallin lea earalágán sidjiide geat leat adopterejuvvon?
7. «Adoptere» muhtun oahppi gii lea dán prošeavttas oasseváldi ja oahpásmahte su ođđa eallimii du bearrašis.
8. Lea go du riikkas «rabas adopšuvdna»? Lea go du mielas dat buorre jurdda?
9. Leat go du riikkas lágat mat sihkkarastet ahte mánát geat orrot dušše nuppiin váhnemiin, besset galledit dan nuppi váhnema ja doallat suinna oktavuođa?
10. Lea go du riikkas dábálaš ahte bearrašat adopterejit mánáid eará máilmmi osiin? Movttiidahttet go daid mánáid doalahit iežaset našuvnnalašvuođa ja kultuvrralaš árbbi? Dohkkehit go du servodagas daid mánáid almma ovdagáttuid haga?

Luohkkálatnja doaimmat

1. Dutkka iežat nama mearkkašumi. Jearat iežat váhnemiin manne soai attiiga dutnje dan nama. Muital luohkkái maid leat gávnnahan.
2. VÁSTÁDUS (RESPONSE) lea dat oassi KIDLINK:s mas oainnát movt KIDLINK mánát leat vástidan 4 KIDLINK jearaldaga. Guovlal RESPONSE vuorkkáin ja geahččal árvidit gos oahppit orrot. Muitalit go min namat guđe riikkas boahtit? Juoge luohká jovkkožiidda ja geahča RESPONSE vuorkkáid. Čále listtu 10 oahppi namain maid gávnnat doppe. Vállje nu ollu riikkaid go sáhtát. Čájet luohká eará joavkkuide iežat listtu mas leat logi nama. Dovdet go sii namas gos dat olbmot orrot? Man riekta vástidedje?
3. Dis leat buohkain sierranas persovnnalašvuohta, astoáiggedoaimmat ja beroštumit. Jurddaš moadde diŋgga mat čáhket skuovvagássii ja mat govvidit du. Jus liikot sárgut, de sáhtát bidjat ivnniid ja liánttaid iežat «skuovvagássii». Jus liikot musihkkii, de sáhtát dohko bidjat dan CD’ masa liikot buoremusat. Váldde iežat skuovvagássa ja dan sisdoalu skuvlii ja čájet dan skuvlaoappáide ja -vieljaide. Čále makkár diŋggaid bijašit iežat skuovvagássii ja sádde čállosa listserv:ii. Geahča maid earát leat bargan dákkár bargobihtás:
   • Joana, Portugálas
   • Madeleine, Ruotas
   • Olya, Ruoššas
   • Norgga oahppit
   • Itália oahppit
4. Lágidehket Kidspace. Digaštallet rabas adopšuvnna eará luohkáin. Mearridehket ovdalgihtii goabbá skuvla lea vuostá ja goabbá lea mielas dasa. Bidjabehket guokte oahppi goabbat luohkás duopmárin.
5. Ráhkat Persovnnalaš Termomehtera. Čále 0:s gitta 40:i viđaid mielde, jus anát Celsius termomehtera, dahje 0:s gitta 100:i logiid mielde jus anát Fahrenheit. Juohke gráda buohta čálát sáni dahje dajaldaga mii muitala maid «don» dovddat dán temperatuvrras. Geahča eará kidlink mánáid «Persovnnalaš Termomehteriid».
6. Ráhkat iežat gova láirris. Badjelis dus leat biktasat mat heivejit du ideála persovnnalaš temperatuvrii.
7. Ráhkat giehtadohkká boares suohkus. Herve dan čájehan dihte makkár leat olggosoaidnit. Bidjabehket dohkáid čájáhussan skuvlii.
8. Juohke oahppi čállá sierra báhpirii ovtta buori ášši juohke eará oahppi birra luohkás. Oahpaheaddji čohkke báberlihpuid ja bidjá oktii buot buriid dajaldagaid iešguđet oahppi birra. De sirre buori dajaldagaid ohppiid mielde ja čállá daid sierra árkii. De addá listtu mas čužžot buorit iešvuođat dan oahppái geas lea sáhka. Herskkostallet go buohkat ožžot listtuideaset.