5. ja
6. vahkku
Buresboahtin goalmmát bihtái Gii
Lean Mun? prográmmas! Dán vuoru mii áigut oahppat du boahtteáiggi viuvnnaid
birra. Viuvdna ahte galggaii máilbmi leat buoret buot elliide.Mánáin
lea álkit ráhkadit stuorát viuvnna go ovttage rávis olbmos lea.
Sis eai leat ovdagáttut ja ballu nugo rávis olbmuin lea agi mielde addan.
Geahča mat iežat birrasis, liikotgo maid oainnát? Guđeládje
sáhtáit
dahkat buot veahá buorebun?
Movt don háliidivččet máilmmi
leat buoret máilbmin go attat boarraseabbun? Logi dahje 15 jagi dás
ovddosguvlui, máilbmi addá vásihit ollu rievdadusaid, buriid ja baháid.
Nugo min servvodat lea, globála servvodat, mii addat váldit vára
buot olbmuin mihtá máilmmi. Gávdnojit guovttelágan vuođđorievdadusat: luonddu ja dat maid olmmo dagaha.
Luonddu rievdadusat dáhpáhuvvet go
luonddus lea ee. eanandoarggáhusat, garra biekkat ja dálkkit. Mánnu
rievdada ulličázi; ja eanan fas jorrá birra beaivvi ja addá
midjiide jahkodagaid. Olbmot sáhttet rievdadit eallima sihke buoret-
ja heajut guvlui.
Movt lea du viuvdna buoret máilbmái?
Mii lea du niehku?
Divatallan gažaldagat:
- Váldo ealát ovtta gávpogis riikkas
lea gitta das makkár industriija ja gálvovalljivuohta doppe lea.
Danne
leage muhtun sajiin hui dábála ahte olbmot barget manufaktovrrain
dan sadjái go eará sajis lea fas eanandoallu dat váldo ealát.
Mii lea váldoealát din servvodagas? Din gilážis? Din riikkas?
Guđeládje čuohcá dákkár bargu olbmuid dearvvavuhtii?
Billista go dát doaibma luonddu?
- Mii lea industrialiserejuvvon riika?
Leago nu ahte industrialiserejuvvon riika lea rikkis riika? Makkár
áitagat leat industriijas luonddu ektui?
- Olmmo ja dutkan ii sáhte
bissehit vulkána, garrabiekka, eanandoarggáhusa dahje garradálkki.
Luondu lea jiermádit huksejuvvon ja juohke diŋggas lea iežas
ulbmil. Nu gohčoduvvon "luonddukatastrofat" ráhkadit
rievddalmasaid mat leat áibbas veadjemeahttumat midjiide. Namut
muhtumiid. Leatgo don ie goassiige oaidnán vulkána go ealáska,
garrabiekka dahje vásihan eanandoarggáhusa?
- Ovdáneapmi lea midjiide addán
ođđa dálkasiid maidda lea dárbu dálkut ođđa dávddaid. Leat
go olbmot dearvaat dál go čuođi jagi dassá? Buktá go ovdáneapmi
buoret eallima? Manne leat mis ođđa dávddat?
- Muhtumin leat rávisolbmot nu
diliheamit ahte eai at sáhte návddait maid eallin addá
sidjiide. Eallima stuorámus ja divraseapmos illu lea áibbas friddjavuohta. Namut moadde ovdamearka. Movt don ja du beara návddaehpet
eallima?
- "Min ránnját leat min lagamus
beara." Dát cealka sisttisdoallá ahte mis lea hui buorre
oktavuohta min ránnjáiguin. Mii sáhttit veahkehit goappat goaimmi
jus lea dárbu. Makkár eará ovdamunit leat go lea buorre ránnjávuohta?
Riikkain leat maid ránnját. Guđe ládje sáhttet riikkat addat
buorit ránnjážat?
- Olbmot leat ieguđet hámis ja
ivnnis. Geahččal mat govvet movt máilbmi livččii leama
jus buohkat livčče juste ovttalágánat! Jus mii livččiimet
buohkat ovttalágánat, movt de galggaeimmet dovdat erohusa nubbi
nuppis? Min earalágánvuohta han leage mii dahká min erenoamáin.
Go vel juomehat ge sáhttet leat goappát lágánat. Olbmuin lea vel
dovddutge earelágánat (siste). Mii lea du erenoamávuohta masa
don ie liikot? Naba du ustibis?
- Mis sáhttet leat garra oaivvilat.
Go vel ovtta bearrais ge leat ieguđetlágán oaivilat. Movt
don de čoavddát váttisvuođaid go du bearrais leat ieguđet
lágán oaivilat?
Doaimmat:
- Mat leat du klássa ohppiid áigeguovdilis
berotumit? Soahti, mirkogeavaheamit, veahkaválddálavuohta,
biras, ovdagáttut, eará?
Oza
RESPONSE:s
mat leat 3. Kidlinka mánáid vástádusat. Sin vástádusaid vuođul
oahpat makkár ballu lea eará mánáin máilmmis. Ovdamearkka dihte:
mirkogeavaheapmi,biras, ovdagáttut jna. (Don sáhttat válljet daid
seamma riikkaid maid ovddit bihtás ledjet válljen). Bija
bohtosiid tabulatorii. Mat de leat mánáid deháleamos váttisvuođat
ieguđet riikkain maid leat válljen? Sáhtátgo čilget iežat
bohtosiid? Bivdde daid ohppiid geat leat mielde prográmmas dahkat
dan seamma iežaset klássas ja buohtastahttet bohtosiid e-poasta
bokte.
- Jurdda mat ahte don sáhtát
rievdadit buot maid dáhtut , maid de rievdadivččet? Čále
essaya mas čilget daid áiid mat eanemusat baldet du bearraa
ektui, skuvlla, riikka otná dilis ja guđe ládje háliidivččet
dát áit galggaedje leat boahtteáiggis. Sádde dasto
essaya oktasa listtui vai dat eará oahppit geat leat mielde proeavttas
besset oaidnit bohtosiid.
- Einnos mat makkár din gilli lea
jagi 2098. Čále oanehis muitalusa gos čilget muhtin ái
birra din gilis jagi 2098 mii govvida du jurdaga. Bija kreatiiva
bajilčállaga muitalussii. Ráhkat websiiddu gos almmuhat buot klássa
muitalusaid. Lasit govaid vel dasa. Lonohallet adreassaid eará WAI
prográmma oasseváldiiguin.
- Ráhkat listtu mas leat dovddus
olbmuid namat geat leat juoida dahkan (buori dj. bahá) mii juogaládje
lea rievdadan máilmmi nugo dat odne lea. Vállje dasto ovtta sis. Ráhkat
dasto postera mas lea su govva gos čilget: Maid dát olmmo dagai
go attai dovddusin? Manne jáhkát earát muitet su? Lasit govaid,
anekdotai ja dajaldagaid. Ráhkat websiiddu masa bijat su postera
maid ieža lehpet ráhkadan. Siđa eará ohppiid geat leat mielde
prográmmas dahkat dan seamma. Divatala daid olbmuid geaid sii lea
válljen. Ráhkat fas listtu masa bidjabehtet buot maid diehtibehtet
dáid dovddus olbmuid birra.
- Ráhkat websiiddu mas leat buot
daid báikkiid govat iežat riikkas maid don háliidat suddjet. Pláne
"govven-mátki" iežat olbmáiguin muhtun dáid báikkiide.
Siđa eará mánáid geat leat mielde prográmmas geahččat din
web siiddu.
- Sárggo govaid mat čilgejit du
oainnu movt boahtteáigi livččii buoret. Sádde dasto dán gova
e-poasta bokte iežat online klássa ustibiidda ja bivdde singe
dahkat dan seamma. Vuoje dasto máiinnas olggos dán gova, bija
dáiddára
nama ja guđe riikkas lea eret juohke govvii. Ráhkat dasto stuora
postera mas leat buot dát govat mielde.
- Vástit gažaldahkii "Movt mun háliidan
máilmmi leat buoret máilbmin go mun attan boarraseabbun? Lasit dása
vurkejuvvon vástádusaid dan guokte maŋimus bihtás.
|